Emotsioonid lähevad tõlkes kaduma

Olen ennast pidanud alati vabameelseks tolerastiks. Samas kui midagi ei meeldi, eks ma olen nagu öelnud ka. Raske on ju mitte öelda.

Aga kui on olukord, kus sa end kaitsta ei saa, sest inimeste viha teisitimõtlejate vastu on nii suur? Eestis andsid oma hääle eelmistel valimistel 565045 kodanikku ja kokku oli valmisõiguslikke kodanikke 887420 ehk siis 63.7%. Ma ei tea kas ma olen konservatiiv või mulle meeldivad asjad nii nagu nad on olnud – muudatused on rasked mu ellu tulema. Sellest hoolimata hääletasid 99671 valijat EKRE poolt. Ei, nad ei valinud Mart Helme poolt, ega Martin Helme poolt.

Need kodanikud valisid Eesti poolt. Eesti nagu on olnud ja võiks ka tulevikus olla. Eesti, mis oli enne kui Reformierakond meid ligemale 2 aastakümmet äestas, röövis, ja meist ei hoolinud. Andrus Ansip, Jürgen Ligi, Kersti Kaljulaid, Taavi Rõivas – nemad takistasid ja osad takistavad tänaselgi päeval meie kodanikel areneda. Edukus, mis põhines nende sõpradel on asendunud praeguse valituse abiga edukusega ka nende seas, kes on vaesemad, väetimad ja kes pole “mainstream” poliitika pooldajad. Inimesed nagu mina.

Viimastel päevadel on minu kohta öeldud rassist, natsionalist ja ultranatsionalist. Ma ei ülista Eest lippu, mul pole seda kodus seinal – vist isegi kodus ei ole. Mul pole kodus isegi mitte piiblit aga küll on koraan, mille suurasid ma lugenud isegi olen. Ma ei tea Eesti hümni sõnu peast (kes meist teaks kolmandat salmi otsast lõpuni) ega ma ei käi paraadil. Kuulan vahest presidendi kõnet aastavahetusel ja võtan Eesti terviseks. Viimastel aastatel olen seda vihakõne küll vältinud, aga ma olen uhke selle üle, et ma olen Eestlane ikkagi.

Samas olen ma rännanud läbi enam kui pool maakera. Reisinud kõikvõimalike transpordivahenditega ja suhelnud kõiksugu inimestega. Nii mustad, valged, punased kui kollased. Vikerkaarevärvilised ja mustvalged. Näoga ja näotud. Ma aktsepteerin inimeste valikuid olla vabatahtlikult, usuliselt või ka looduse tahtel veganid, vegetaarid, gluteenikud kui tsöliaadikud. Ma aktsepteerin inimeste valikut ülistada Jumalat, Jehoovat, Lehmi või isegi Pastat. Olgu maailma populaarseimaks nimeks Veigo, Mohhamed, Mustafa, John või Zhang Wei. Ma ei saa midagi parata teistesse, ega teised minusse. Maailm meie ümber on loonud meile moraalinormid, seadused ja kohustused. Nendega on tulnud ka õigused. Minul on õigus uskuda Eestisse, Euroopasse või maailma. Nii on ka igal inimesel õigus uskuda mida ta tahab või mida ta õigeks peab.

Oma reisidel olen kohanud ja suhelnud inimestega, kes teavad Eestit või arvavad, et ma olen Eesti välja mõelnud. Ma olen kohanud inimesi, kes arvavad, et Ameerika on ainus riik. Või näinud neid, kes tõstavad Putini jumaluse staatusesse. Ainult kadedus minus on tärganud sellest, et ma ei saa nii vaba olla. Mina pean uskuma iseendasse. Sest kapitalistlik ühiskond nõuab seda. Ma pean kummardama raha ja seda tootma. Sest vaid nii on inimesed minu ümber õnnelikud, ilusad ja head.

Olles igapäevaselt ühes väikeses ruumis koos töötanud enam kui 170 rahvuse, 40 usundi ja vähemalt 3 soo esindajaga (he, she, them) ja astunud seksuaalvahekorda inimestega kelle sugu ma määratleda ei oska, sest ka sugu on tänapäeval personaalne ja seda küsida ei tohi. Aga ma tean, et nad on olnud vist igalt maailma kontinendilt ja minu jaoks enam kui 18 aastat on nüüdseks olnud uskumatu või vältimatu rassism. KUIDAS? Kas keegi seletaks?

Minu koostööpartneriteks täna on hindud, venelased, ameeriklased, sakslased, austraallased, itaallased (või üks saamatu pigem) või kes iganes veel. Kassid ja koerad on ka klientideks, kuigi kassid mulle ei meeldi sest nemad väga rihma otsas ei jaluta. Kassid mõtlevad ise liiga palju. Jubedad elukad! Ma saadan oma tooteid ja pakun oma oskusi täna 195-e riiki, sealhulgas ka Palestiina, Vatikan ning Põhja Koera. Või parasjagu mitte. Sõltub millise riigiameti esindaja sa selle lugemise hetkel oled. Info täpsus ja ajakohasus võib varieeruda!

Ja ma olen rassist? Natsionalist? Terrorist? Kelle arvates? SINU? Kes sa oled selline? Minu jaoks oled sa inimene!

Ma olen Eesti Vabariigi kodanik ja eelkõige Eestlane (suure tähega, sest ma olen uhke selle üle)! Aga kuna see läheb niikuinii tõlkes kaduma, siis pole ju mõtet ka vastupidist väita.

Veigo Vesman on 19.20.2020 seisuga Eesti Keskerakonna passivne liige.